ühistransport

From ühine (“joint, mutual”) +‎ transport.

• IPA^(key): /ˈyhisˌtrɑnsport/
• Hyphenation: ü‧his‧trans‧port

ühistransport (genitive ühistranspordi, partitive ühistransporti)

1. public transport, mass transit
   1. The transport of passengers with public vehicles.

      Kogu linnal oli väga mugav, efektiivne ja soodne ühistransport.

      The whole city had very comfortable, effective and cheap public transport.

   2. A vehicle doing such.

      Autod takistavad ühistranspordi liikumist.

      Cars are disturbing the traffic of public transport.

• ühiskondlik transport