üritus
See also: uritus
Estonian
Noun
üritus (genitive ürituse, partitive üritust)
Declension
Inflection of üritus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | üritus | üritused |
| accusative | ürituse | üritused |
| genitive | ürituse | ürituste |
| partitive | üritust | üritusi |
| illative | üritusse üritusesse |
üritustesse üritusisse |
| inessive | ürituses | üritustes üritusis |
| elative | üritusest | üritustest üritusist |
| allative | üritusele | üritustele üritusile |
| adessive | üritusel | üritustel üritusil |
| ablative | ürituselt | üritustelt üritusilt |
| translative | ürituseks | üritusteks üritusiks |
| terminative | ürituseni | üritusteni |
| essive | üritusena | üritustena |
| abessive | ürituseta | üritusteta |
| comitative | üritusega | üritustega |
Derived terms
- kultuuriüritus
- muusikaüritus
- spordiüritus
Further reading
- üritus in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
- üritus in Eesti keele seletav sõnaraamat
- üritus in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- üritus in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.