aastaaeg

Estonian

Etymology

From aasta (“year”) +‎ aeg (“time”).

Noun

aastaaeg (genitive aastaaja, partitive aastaaega)

  1. season (division of a year)

Declension
Declension of aastaaeg (type leib)
singular plural
nominative aastaaeg aastaajad
genitive aastaaja aastaaegade
partitive aastaaega aastaaegu / aastaaegasid
illative aastaaega / aastaajasse aastaaegadesse / aastaajusse
inessive aastaajas aastaaegades
elative aastaajast aastaaegadest
allative aastaajale aastaaegadele
adessive aastaajal aastaaegadel
ablative aastaajalt aastaaegadelt
translative aastaajaks aastaaegadeks
terminative aastaajani aastaaegadeni
essive aastaajana aastaaegadena
abessive aastaajata aastaaegadeta
comitative aastaajaga aastaaegadega

See also
Seasons in Estonian · aastaajad (layout · text)
kevad (“spring”) suvi (“summer”) sügis (“autumn”) talv (“winter”)
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.