lõpp

See also: lopp and löpp

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *loppu.

Pronunciation

IPA^(key): /ˈlɤpː/

Noun

lõpp (genitive lõpu, partitive lõppu)

end, ending

Declension

Declension of lõpp (type riik)

	singular	plural
nominative	lõpp	lõpud
genitive	lõpu	lõppude
partitive	lõppu	lõppe / lõppusid
illative	lõppu / lõpusse	lõppudesse / lõpesse
inessive	lõpus	lõppudes / lõpes
elative	lõpust	lõppudest / lõpest
allative	lõpule	lõppudele / lõpele
adessive	lõpul	lõppudel / lõpel
ablative	lõpult	lõppudelt / lõpelt
translative	lõpuks	lõppudeks / lõpeks
terminative	lõpuni	lõppudeni
essive	lõpuna	lõppudena
abessive	lõputa	lõppudeta
comitative	lõpuga	lõppudega

Further reading

lõpp in Eesti keele seletav sõnaraamat
lõpp in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
lõpp in Sõnaveeb

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.