mänd

See also: mand and mænd

Estonian

Etymology 1

From Proto-Finnic *mäntü.

Pronunciation
  • IPA(key): /mˈænʲd̥/

Noun

mänd (genitive männi, partitive mändi)

  1. (botanic) pine

Declension
Declension of mänd (type riik)
singular plural
nominative mänd männid
genitive männi mändide
partitive mändi mände / mändisid
illative mändi / männisse mändidesse
inessive männis mändides
elative männist mändidest
allative männile mändidele
adessive männil mändidel
ablative männilt mändidelt
translative männiks mändideks
terminative männini mändideni
essive männina mändidena
abessive männita mändideta
comitative männiga mändidega

Etymology 2

From Proto-Finnic *mäntä. Cognate with Finnish mäntä and Votic mäntä.

Pronunciation
  • IPA(key): /mˈænd̥/

Noun
  1. (ethnic) food mixing
    Synonyms: toidu segamise, kloppimise riist

Declension
Declension of mänd (type külm)
singular plural
nominative mänd männad
genitive männa mändade
partitive mända mändi / mändasid
illative mända / männasse mändadesse / mändisse
inessive männas mändades / mändis
elative männast mändadest / mändist
allative männale mändadele / mändile
adessive männal mändadel / mändil
ablative männalt mändadelt / mändilt
translative männaks mändadeks / mändiks
terminative männani mändadeni
essive männana mändadena
abessive männata mändadeta
comitative männaga mändadega
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.