põimukuu
Võro
Etymology
From põim + kuu.
Inflection
Inflection of põimukuu
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | põimukuu | põimukuuq |
| accusative | põimukuu | põimukuuq |
| genitive | põimukuu | põimukuiõ |
| partitive | põimukuud | põimukuid |
| illative | põimukuuhõ põimukuuhtõ |
põimukuihõ põimukuihtõ |
| inessive | põimukuun põimukuuhn |
põimukuin põimukuihn |
| elative | põimukuust | põimukuist |
| allative | põimukuulõ | põimukuilõ |
| adessive | põimukuul | põimukuil |
| ablative | põimukuult | põimukuilt |
| translative | põimukuus | põimukuis |
| terminative | põimukuuniq | põimukuiniq |
| abessive | põimukuuldaq | põimukuildaq |
| comitative | põimukuugaq | põimukuiõgaq |
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.