sõbrõ

Votic

Etymology

From Proto-Finnic *sepra.

Pronunciation
  • (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤbrɑ/, [ˈsɤbrə]
  • Rhymes: -ɤbrɑ
  • Hyphenation: sõb‧rõ

Noun

sõbrõ

  1. friend

Inflection
Declension of sõbrõ (type III/jalkõ, no gradation)
singular plural
nominative sõbrõ sõbrõd
genitive sõbra sõbroje, sõbrojõ, sõbroi
partitive sõbra sõbroitõ, sõbroi
illative sõbra, sõbrasõ sõbroje, sõbrojõ, sõbroisõ
inessive sõbrõz sõbroiz
elative sõbrõssõ sõbroissõ
allative sõbrõlõ sõbroilõ
adessive sõbrõllõ sõbroillõ
ablative sõbrõltõ sõbroiltõ
translative sõbrõssi sõbroissi
*) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl)
**) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive.
***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive.

References
  • V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012) Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language]‎, 2 edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.