sõltumatus

Estonian

Etymology

From sõltumatu +‎ -us.

Noun

sõltumatus (genitive sõltumatuse, partitive sõltumatust)

  1. independence

Declension
Inflection of sõltumatus (ÕS type 11/harjutus, no gradation)
singular plural
nominative sõltumatus sõltumatused
accusative sõltumatuse sõltumatused
genitive sõltumatuse sõltumatuste
partitive sõltumatust sõltumatusi
illative sõltumatusse
sõltumatusesse		 sõltumatustesse
sõltumatusisse
inessive sõltumatuses sõltumatustes
sõltumatusis
elative sõltumatusest sõltumatustest
sõltumatusist
allative sõltumatusele sõltumatustele
sõltumatusile
adessive sõltumatusel sõltumatustel
sõltumatusil
ablative sõltumatuselt sõltumatustelt
sõltumatusilt
translative sõltumatuseks sõltumatusteks
sõltumatusiks
terminative sõltumatuseni sõltumatusteni
essive sõltumatusena sõltumatustena
abessive sõltumatuseta sõltumatusteta
comitative sõltumatusega sõltumatustega
Inflection of sõltumatus (ÕS type 9/katus, no gradation)
singular plural
nominative sõltumatus sõltumatused
accusative sõltumatuse sõltumatused
genitive sõltumatuse sõltumatuste
partitive sõltumatust sõltumatuseid
illative sõltumatusesse sõltumatustesse
sõltumatuseisse
inessive sõltumatuses sõltumatustes
sõltumatuseis
elative sõltumatusest sõltumatustest
sõltumatuseist
allative sõltumatusele sõltumatustele
sõltumatuseile
adessive sõltumatusel sõltumatustel
sõltumatuseil
ablative sõltumatuselt sõltumatustelt
sõltumatuseilt
translative sõltumatuseks sõltumatusteks
sõltumatuseiks
terminative sõltumatuseni sõltumatusteni
essive sõltumatusena sõltumatustena
abessive sõltumatuseta sõltumatusteta
comitative sõltumatusega sõltumatustega

Further reading
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.