väike

See also: Vaike

Estonian

Alternative forms

Etymology

Derived from vähe.

Adjective

väike (genitive väikese, partitive väikest, comparative väikesem, superlative kõige väikesem)

  1. small

Declension
Inflection of väike (ÕS type 12/oluline, no gradation)
singular plural
nominative väike väikesed
accusative väikese väikesed
genitive väikese väikeste
partitive väikest väikesi
illative väikesse
väikesesse		 väikestesse
väikesisse
inessive väikeses väikestes
väikesis
elative väikesest väikestest
väikesist
allative väikesele väikestele
väikesile
adessive väikesel väikestel
väikesil
ablative väikeselt väikestelt
väikesilt
translative väikeseks väikesteks
väikesiks
terminative väikeseni väikesteni
essive väikesena väikestena
abessive väikeseta väikesteta
comitative väikesega väikestega
Inflection of väike (ÕS type 10/soolane, no gradation)
singular plural
nominative väike väikesed
accusative väikese väikesed
genitive väikese väikeste
partitive väikest väikeseid
illative väikesesse väikestesse
väikeseisse
inessive väikeses väikestes
väikeseis
elative väikesest väikestest
väikeseist
allative väikesele väikestele
väikeseile
adessive väikesel väikestel
väikeseil
ablative väikeselt väikestelt
väikeseilt
translative väikeseks väikesteks
väikeseiks
terminative väikeseni väikesteni
essive väikesena väikestena
abessive väikeseta väikesteta
comitative väikesega väikestega

Finnish

Etymology

väikkyä +‎ -e

Pronunciation
  • IPA(key): /ˈʋæi̯keˣ/, [ˈʋæi̯ke̞(ʔ)]
  • Rhymes: -æike
  • Syllabification(key): väi‧ke

Noun

väike

  1. glitter, gleam

Declension
Inflection of väike (Kotus type 48*A/hame, kk-k gradation)
nominative väike väikkeet
genitive väikkeen väikkeiden
väikkeitten
partitive väikettä väikkeitä
illative väikkeeseen väikkeisiin
väikkeihin
singular plural
nominative väike väikkeet
accusative nom. väike väikkeet
gen. väikkeen
genitive väikkeen väikkeiden
väikkeitten
partitive väikettä väikkeitä
inessive väikkeessä väikkeissä
elative väikkeestä väikkeistä
illative väikkeeseen väikkeisiin
väikkeihin
adessive väikkeellä väikkeillä
ablative väikkeeltä väikkeiltä
allative väikkeelle väikkeille
essive väikkeenä väikkeinä
translative väikkeeksi väikkeiksi
instructive — väikkein
abessive väikkeettä väikkeittä
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of väike (type hame)
first-person singular possessor
singular plural
nominative väikkeeni väikkeeni
accusative nom. väikkeeni väikkeeni
gen. väikkeeni
genitive väikkeeni väikkeideni
väikkeitteni
partitive väikettäni väikkeitäni
inessive väikkeessäni väikkeissäni
elative väikkeestäni väikkeistäni
illative väikkeeseeni väikkeisiini
väikkeihini
adessive väikkeelläni väikkeilläni
ablative väikkeeltäni väikkeiltäni
allative väikkeelleni väikkeilleni
essive väikkeenäni väikkeinäni
translative väikkeekseni väikkeikseni
instructive — —
abessive väikkeettäni väikkeittäni
comitative — väikkeineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative väikkeesi väikkeesi
accusative nom. väikkeesi väikkeesi
gen. väikkeesi
genitive väikkeesi väikkeidesi
väikkeittesi
partitive väikettäsi väikkeitäsi
inessive väikkeessäsi väikkeissäsi
elative väikkeestäsi väikkeistäsi
illative väikkeeseesi väikkeisiisi
väikkeihisi
adessive väikkeelläsi väikkeilläsi
ablative väikkeeltäsi väikkeiltäsi
allative väikkeellesi väikkeillesi
essive väikkeenäsi väikkeinäsi
translative väikkeeksesi väikkeiksesi
instructive — —
abessive väikkeettäsi väikkeittäsi
comitative — väikkeinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative väikkeemme väikkeemme
accusative nom. väikkeemme väikkeemme
gen. väikkeemme
genitive väikkeemme väikkeidemme
väikkeittemme
partitive väikettämme väikkeitämme
inessive väikkeessämme väikkeissämme
elative väikkeestämme väikkeistämme
illative väikkeeseemme väikkeisiimme
väikkeihimme
adessive väikkeellämme väikkeillämme
ablative väikkeeltämme väikkeiltämme
allative väikkeellemme väikkeillemme
essive väikkeenämme väikkeinämme
translative väikkeeksemme väikkeiksemme
instructive — —
abessive väikkeettämme väikkeittämme
comitative — väikkeinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative väikkeenne väikkeenne
accusative nom. väikkeenne väikkeenne
gen. väikkeenne
genitive väikkeenne väikkeidenne
väikkeittenne
partitive väikettänne väikkeitänne
inessive väikkeessänne väikkeissänne
elative väikkeestänne väikkeistänne
illative väikkeeseenne väikkeisiinne
väikkeihinne
adessive väikkeellänne väikkeillänne
ablative väikkeeltänne väikkeiltänne
allative väikkeellenne väikkeillenne
essive väikkeenänne väikkeinänne
translative väikkeeksenne väikkeiksenne
instructive — —
abessive väikkeettänne väikkeittänne
comitative — väikkeinenne
third-person possessor
singular plural
nominative väikkeensä väikkeensä
accusative nom. väikkeensä väikkeensä
gen. väikkeensä
genitive väikkeensä väikkeidensä
väikkeittensä
partitive väikettään
väikettänsä		 väikkeitään
väikkeitänsä
inessive väikkeessään
väikkeessänsä		 väikkeissään
väikkeissänsä
elative väikkeestään
väikkeestänsä		 väikkeistään
väikkeistänsä
illative väikkeeseensä väikkeisiinsä
väikkeihinsä
adessive väikkeellään
väikkeellänsä		 väikkeillään
väikkeillänsä
ablative väikkeeltään
väikkeeltänsä		 väikkeiltään
väikkeiltänsä
allative väikkeelleen
väikkeellensä		 väikkeilleen
väikkeillensä
essive väikkeenään
väikkeenänsä		 väikkeinään
väikkeinänsä
translative väikkeekseen
väikkeeksensä		 väikkeikseen
väikkeiksensä
instructive — —
abessive väikkeettään
väikkeettänsä		 väikkeittään
väikkeittänsä
comitative — väikkeineen
väikkeinensä
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.