diplomaat
Dutch
Etymology
Borrowed from French diplomate, a derivation of New Latin dīplōmaticus.
Pronunciation
- IPA(key): /ˌdi.ploːˈmaːt/
Audio (file) - Hyphenation: di‧plo‧maat
- Rhymes: -aːt
Noun
diplomaat m (plural diplomaten, diminutive diplomaatje n)
- A diplomat, accredited in diplomacy to formally represent a government or equated political party.
- A diplomatic person, who shows tact and insight.
Derived terms
- beroepsdiplomaat
- carrièrediplomaat
- diplomatenkoffertje
- diplomatenpas
- diplomatentaal
- diplomatentas
- diplomatenwijk
- diplomatisch
Related terms
Descendants
- → Indonesian: diplomat
Estonian
Pronunciation
- IPA(key): /d̥iploˈmɑːt/, [d̥ʲiploˈmɑːtˑ], /ˈd̥iplomɑːt/, [ˈd̥ʲiplomɑːtˑ]
Declension
Declension of diplomaat (type riik)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | diplomaat | diplomaadid |
| genitive | diplomaadi | diplomaatide |
| partitive | diplomaati | diplomaate / diplomaatisid |
| illative | diplomaati / diplomaadisse | diplomaatidesse / diplomaadesse |
| inessive | diplomaadis | diplomaatides / diplomaades |
| elative | diplomaadist | diplomaatidest / diplomaadest |
| allative | diplomaadile | diplomaatidele / diplomaadele |
| adessive | diplomaadil | diplomaatidel / diplomaadel |
| ablative | diplomaadilt | diplomaatidelt / diplomaadelt |
| translative | diplomaadiks | diplomaatideks / diplomaadeks |
| terminative | diplomaadini | diplomaatideni |
| essive | diplomaadina | diplomaatidena |
| abessive | diplomaadita | diplomaatideta |
| comitative | diplomaadiga | diplomaatidega |
Further reading
- diplomaat in Eesti keele seletav sõnaraamat
- diplomaat in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
- diplomaat in Sõnaveeb
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.