kuuluminen

Finnish

Etymology

kuulua + -minen

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈkuːluminen/, [ˈkuːluˌmine̞n]
  • Rhymes: -inen
  • Syllabification(key): kuu‧lu‧mi‧nen

Noun

kuuluminen

  1. being heard
  2. belonging (in) (the act of belonging somewhere)

Declension

Inflection of kuuluminen (Kotus type 38/nainen, no gradation)
nominative kuuluminen kuulumiset
genitive kuulumisen kuulumisten
kuulumisien
partitive kuulumista kuulumisia
illative kuulumiseen kuulumisiin
singular plural
nominative kuuluminen kuulumiset
accusative nom. kuuluminen kuulumiset
gen. kuulumisen
genitive kuulumisen kuulumisten
kuulumisien
partitive kuulumista kuulumisia
inessive kuulumisessa kuulumisissa
elative kuulumisesta kuulumisista
illative kuulumiseen kuulumisiin
adessive kuulumisella kuulumisilla
ablative kuulumiselta kuulumisilta
allative kuulumiselle kuulumisille
essive kuulumisena kuulumisina
translative kuulumiseksi kuulumisiksi
instructive kuulumisin
abessive kuulumisetta kuulumisitta
comitative See the possessive forms below.
Possessive forms of kuuluminen (type nainen)
first-person singular possessor
singular plural
nominative kuulumiseni kuulumiseni
accusative nom. kuulumiseni kuulumiseni
gen. kuulumiseni
genitive kuulumiseni kuulumisteni
kuulumisieni
partitive kuulumistani kuulumisiani
inessive kuulumisessani kuulumisissani
elative kuulumisestani kuulumisistani
illative kuulumiseeni kuulumisiini
adessive kuulumisellani kuulumisillani
ablative kuulumiseltani kuulumisiltani
allative kuulumiselleni kuulumisilleni
essive kuulumisenani kuulumisinani
translative kuulumisekseni kuulumisikseni
instructive
abessive kuulumisettani kuulumisittani
comitative kuulumisineni
second-person singular possessor
singular plural
nominative kuulumisesi kuulumisesi
accusative nom. kuulumisesi kuulumisesi
gen. kuulumisesi
genitive kuulumisesi kuulumistesi
kuulumisiesi
partitive kuulumistasi kuulumisiasi
inessive kuulumisessasi kuulumisissasi
elative kuulumisestasi kuulumisistasi
illative kuulumiseesi kuulumisiisi
adessive kuulumisellasi kuulumisillasi
ablative kuulumiseltasi kuulumisiltasi
allative kuulumisellesi kuulumisillesi
essive kuulumisenasi kuulumisinasi
translative kuulumiseksesi kuulumisiksesi
instructive
abessive kuulumisettasi kuulumisittasi
comitative kuulumisinesi
first-person plural possessor
singular plural
nominative kuulumisemme kuulumisemme
accusative nom. kuulumisemme kuulumisemme
gen. kuulumisemme
genitive kuulumisemme kuulumistemme
kuulumisiemme
partitive kuulumistamme kuulumisiamme
inessive kuulumisessamme kuulumisissamme
elative kuulumisestamme kuulumisistamme
illative kuulumiseemme kuulumisiimme
adessive kuulumisellamme kuulumisillamme
ablative kuulumiseltamme kuulumisiltamme
allative kuulumisellemme kuulumisillemme
essive kuulumisenamme kuulumisinamme
translative kuulumiseksemme kuulumisiksemme
instructive
abessive kuulumisettamme kuulumisittamme
comitative kuulumisinemme
second-person plural possessor
singular plural
nominative kuulumisenne kuulumisenne
accusative nom. kuulumisenne kuulumisenne
gen. kuulumisenne
genitive kuulumisenne kuulumistenne
kuulumisienne
partitive kuulumistanne kuulumisianne
inessive kuulumisessanne kuulumisissanne
elative kuulumisestanne kuulumisistanne
illative kuulumiseenne kuulumisiinne
adessive kuulumisellanne kuulumisillanne
ablative kuulumiseltanne kuulumisiltanne
allative kuulumisellenne kuulumisillenne
essive kuulumisenanne kuulumisinanne
translative kuulumiseksenne kuulumisiksenne
instructive
abessive kuulumisettanne kuulumisittanne
comitative kuulumisinenne
third-person possessor
singular plural
nominative kuulumisensa kuulumisensa
accusative nom. kuulumisensa kuulumisensa
gen. kuulumisensa
genitive kuulumisensa kuulumistensa
kuulumisiensa
partitive kuulumistaan
kuulumistansa
kuulumisiaan
kuulumisiansa
inessive kuulumisessaan
kuulumisessansa
kuulumisissaan
kuulumisissansa
elative kuulumisestaan
kuulumisestansa
kuulumisistaan
kuulumisistansa
illative kuulumiseensa kuulumisiinsa
adessive kuulumisellaan
kuulumisellansa
kuulumisillaan
kuulumisillansa
ablative kuulumiseltaan
kuulumiseltansa
kuulumisiltaan
kuulumisiltansa
allative kuulumiselleen
kuulumisellensa
kuulumisilleen
kuulumisillensa
essive kuulumisenaan
kuulumisenansa
kuulumisinaan
kuulumisinansa
translative kuulumisekseen
kuulumiseksensa
kuulumisikseen
kuulumisiksensa
instructive
abessive kuulumisettaan
kuulumisettansa
kuulumisittaan
kuulumisittansa
comitative kuulumisineen
kuulumisinensa

Verb

kuuluminen

  1. fourth infinitive of kuulua
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.