lõputu

Estonian

Etymology

From lõpp (“end”) +‎ -tu (“-less”).

Adjective

lõputu (genitive lõputu, partitive lõputut, comparative lõputum, superlative kõige lõputum)

endless, unending, interminable, neverending

Declension

Inflection of lõputu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)

	singular	plural
nominative	lõputu	lõputud
accusative	lõputu	lõputud
genitive	lõputu	lõputute
partitive	lõputut	lõputuid
illative	lõputusse	lõpututesse lõputuisse
inessive	lõputus	lõpututes lõputuis
elative	lõputust	lõpututest lõputuist
allative	lõputule	lõpututele lõputuile
adessive	lõputul	lõpututel lõputuil
ablative	lõputult	lõpututelt lõputuilt
translative	lõputuks	lõpututeks lõputuiks
terminative	lõputuni	lõpututeni
essive	lõputuna	lõpututena
abessive	lõpututa	lõpututeta
comitative	lõputuga	lõpututega

Related terms

lõplik
lõpmatu
lõpp

Further reading

lõputu in Eesti keele seletav sõnaraamat
lõputu in Raadik, M., editor (2018), Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, →ISBN
lõputu in Sõnaveeb

This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.