sõna
Estonian
Etymology
From Proto-Finnic *sana.
Pronunciation
- IPA(key): /ˈsɤnɑ/, [ˈsɤnɑ]
- Hyphenation: sõ‧na
- Rhymes: -ɤnɑ
Declension
Inflection of sõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
| singular | plural | |
|---|---|---|
| nominative | sõna | sõnad |
| accusative | sõna | sõnad |
| genitive | sõna | sõnade |
| partitive | sõna | sõnu sõnasid |
| illative | sõnna sõnasse |
sõnadesse sõnusse |
| inessive | sõnas | sõnades sõnus |
| elative | sõnast | sõnadest sõnust |
| allative | sõnale | sõnadele sõnule |
| adessive | sõnal | sõnadel sõnul |
| ablative | sõnalt | sõnadelt sõnult |
| translative | sõnaks | sõnadeks sõnuks |
| terminative | sõnani | sõnadeni |
| essive | sõnana | sõnadena |
| abessive | sõnata | sõnadeta |
| comitative | sõnaga | sõnadega |
Derived terms
References
- sõna in Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012), Eesti etümoloogiasõnaraamat, Tallinn: Eesti Keele Instituut, →ISBN
Further reading
- sõna in Eesti keele põhisõnavara sõnastik
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *sana.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈsɤnɑ/, [ˈsɤnɑ]
- Rhymes: -ɤnɑ
- Hyphenation: sõ‧na
Inflection
| Declension of sõna (type III/jalkõ, no gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | sõna | sõnad |
| genitive | sõna | sõnoje, sõnojõ, sõnoi |
| partitive | sõnna | sõnoitõ, sõnoi |
| illative | sõnna, sõnnasõ | sõnoje, sõnojõ, sõnoisõ |
| inessive | sõnaz | sõnoiz |
| elative | sõnassõ | sõnoissõ |
| allative | sõnalõ | sõnoilõ |
| adessive | sõnallõ | sõnoillõ |
| ablative | sõnaltõ | sõnoiltõ |
| translative | sõnassi | sõnoissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.