kiil

See also: kiil'

Estonian

Etymology 1

From Baltic, compare Lithuanian gylỹs (“botfly, gadfly”). kiin (“botfly”) is a parallel variant of the stem. Cognate with Finnish kiiliäinen (“botfly”), Ingrian kiiliäin (“horsefly, botfly”).

Noun

kiil (genitive kiili, partitive kiili)

  1. dragonfly
Inflection
Declension of kiil (type riik)
singular plural
nominative kiil kiilid
genitive kiili kiilide
partitive kiili kiile / kiilisid
illative kiili / kiilisse kiilidesse / kiilesse
inessive kiilis kiilides / kiiles
elative kiilist kiilidest / kiilest
allative kiilile kiilidele / kiilele
adessive kiilil kiilidel / kiilel
ablative kiililt kiilidelt / kiilelt
translative kiiliks kiilideks / kiileks
terminative kiilini kiilideni
essive kiilina kiilidena
abessive kiilita kiilideta
comitative kiiliga kiilidega

Etymology 2

From Middle Low German kīl, or possibly earlier Germanic language. Compare Finnish kiila.

Noun

kiil (genitive kiilu, partitive kiilu)

  1. wedge
  2. (rhetoric) parenthesis
Inflection
Declension of kiil (type riik)
singular plural
nominative kiil kiilud
genitive kiilu kiilude
partitive kiilu kiile / kiilusid
illative kiilu / kiilusse kiiludesse / kiilesse
inessive kiilus kiiludes / kiiles
elative kiilust kiiludest / kiilest
allative kiilule kiiludele / kiilele
adessive kiilul kiiludel / kiilel
ablative kiilult kiiludelt / kiilelt
translative kiiluks kiiludeks / kiileks
terminative kiiluni kiiludeni
essive kiiluna kiiludena
abessive kiiluta kiiludeta
comitative kiiluga kiiludega
Derived terms

Etymology 3

From Middle Low German kēl, kil or German Kiel.

Noun

kiil (genitive kiilu, partitive kiilu)

  1. (nautical) keel (of a ship)
Inflection
Declension of kiil (type riik)
singular plural
nominative kiil kiilud
genitive kiilu kiilude
partitive kiilu kiile / kiilusid
illative kiilu / kiilusse kiiludesse / kiilesse
inessive kiilus kiiludes / kiiles
elative kiilust kiiludest / kiilest
allative kiilule kiiludele / kiilele
adessive kiilul kiiludel / kiilel
ablative kiilult kiiludelt / kiilelt
translative kiiluks kiiludeks / kiileks
terminative kiiluni kiiludeni
essive kiiluna kiiludena
abessive kiiluta kiiludeta
comitative kiiluga kiiludega

Further reading
  • kiil in Eesti keele seletav sõnaraamat
  • kiil in Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik (2012), Eesti etümoloogiasõnaraamat, Tallinn: Eesti Keele Instituut, →ISBN

Ngiyambaa

Etymology

Compare Gamilaraay giili, Wiradhuri geel.

Noun

kiil

  1. urine
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.