kannõl
Votic
Etymology
From Proto-Finnic *kandel.
Pronunciation
- (Luuditsa, Liivtšülä) IPA(key): /ˈkɑnːɤl/, [ˈkɑnːɤɫ]
- Rhymes: -ɑnːɤl
- Hyphenation: kan‧nõl
Inflection
| Declension of kannõl (type XIII/seeme, nt-nn gradation) | ||
|---|---|---|
| singular | plural | |
| nominative | kannõl | kantõlõd |
| genitive | kantõlõ | kantõlije, kantõlijõ, kantõli |
| partitive | kannõltõ | kantõlita, kantõli |
| illative | kantõlõ, kantõlõsõ | kantõlije, kantõlijõ, kantõlisõ |
| inessive | kantõlõz | kantõliz |
| elative | kantõlõssõ | kantõlissõ |
| allative | kantõlõlõõ | kantõlilõõ |
| adessive | kantõlõllõ | kantõlillõ |
| ablative | kantõlõltõ | kantõliltõ |
| translative | kantõlõssi | kantõlissi |
| *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the terminative is formed by adding the suffix -ssaa to the short illative or the genitive. ***) the comitative is formed by adding the suffix -ka to the genitive. | ||
References
- V. Hallap, E. Adler, S. Grünberg, M. Leppik (2012), “kannõl”, in Vadja keele sõnaraamat [A dictionary of the Votic language], 2 edition, Tallinn
This article is issued from Wiktionary. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. Additional terms may apply for the media files.